Challenges
Datasets
Workspaces
Papers
Discussions
Leaderboard
Log inSign up
Challenges
Datasets
Workspaces
Papers
Discussions
Leaderboard
Blog
Job Board
Q3AS

© 2026 Aqora Quantum S.A.S.

TermsPrivacyLegal Notice

Efficient multiparty computation secure against covert and active adversaries

Alisa Pankova

Published May 12, 2017• 1 citation
OpenAlex

Abstract

Turvaline ühisarvutus on tänapäevase krüptograafia üks tähtsamaid kasutusviise, mis koondab elegantsed matemaatilised lahendused praktiliste rakenduste ehitamiseks, võimaldades mitmel erineval andmeomanikul sooritada oma andmetega suvalisi ühiseid arvutusi, ilma neid andmeid üksteisele avaldamata. \nPassiivse ründaja vastu turvalised protokollid eeldavad, et kõik osapooled käituvad ausalt. Aktiivse ründaja vastu turvalised protokollid ei lekita privaatseid andmeid sõltumata ründaja käitumisest. Käesolevas töös esitatakse üldine meetod, mis teisendab passiivse ründaja vastu turvalised ühisarvutusprotokollid turvaliseks aktiivse ründaja vastu. Meetod on optimeeritud kolme osapoolega arvutusteks üle algebraliste ringide; praktikas on see väga efektiivne mudel, mis teeb reaalse maailma rakendused teostatavateks. Meetod lisab esialgsele arvutusprotokollile täitmisjärgse verifitseerimisfaasi, mis muudab valesti käitunud osapooltel vahelejäämise vältimise tõenäosuse kaduvväikseks, säilitades esialgse protokolli turvagarantiid. \nLisaks uurib käesolev töö rünnete uut eesmärki, mis seisneb mingi ausa osapoole vaate manipuleerimises sellisel viisil, et ta saaks midagi teada teise ausa osapoole privaatsete andmete kohta. Ründaja ise ei tarvitse seda infot üldse teada saada. Sellised ründed on olulised, sest need kohustavad ausat osapoolt tühjendama oma süsteemi teiste osapoolte andmetest, kuid see ülesanne võib olla päris mittetriviaalne. Eelnevalt pakutud verifitseerimismehhanisme täiendatakse nii, et privaatsed andmed oleksid kaitstud ka ausate osapoolte eest. \nPaljud ühisarvutusplatvormid on varustatud programmeerimiskeelega, mis võimaldab kirjutada privaatsust säilitavaid rakendusi ilma allolevale krüptograafiale mõtlemata. Juhul, kui programm sisaldab tingimuslauseid, kus arvutusharu valik sõltub privaatsetest andmetest, ei tohi ükski osapool haru valikust midagi teada, nii et üldjuhul peavad osapooled täitma kõik harud. Harude suure arvu kor-ral võib arvutuslik lisakulu olla ülisuur, sest enamik vahetulemustest visatakse ära. Käesolevas töös pakutakse selliseid lisakulusid vähendavat optimeerimist.

Related papers

Multiparty Computations

Albrecht Beutelspacher, Jörg Schwenk, Klaus-Dieter Wolfenstetter

Springer eBooks•Jan 1, 2015•0 citations

Enhanced spontaneous parametric down-conversion in plasmonic and dielectric structures

Ardi Loot

Kvantpõimitust loetakse kvantmaailma üheks suurimaks „veidruseks“. Üheks näiteks on põimitud valguskvantide (footonite) paarid – ühe footoni mõõtmistulemusest sõltub hetkeliselt ka teise footoni mõõtmistulemus hoolimata paariliste vahelisest kaugusest. Einstein võttis nähtuse kokku sõnadega „tontlik kaugmõju“ (inglise keeles „spooky action at a distance“) ja pidas seda liiga veidraks, et olla tõsi. Tänaseks päevaks vaadeldakse seda „veidrust“ kui kvantmaailma olulisimat omadust, seda toetavad ka paljud kvantpõimitust demonstreerivad Belli katsed, ja on asutud looma kvantpõimitusel põhinevaid rakendusi: kvantkrüptograafia, kvantarvutid, jne. Kõikide nende tulevikurakenduste eelduseks on efektiivne kvantpõimitud osakeste allikas. Põhiline meetod põimitud footonpaaride genereerimiseks on spontaanne parameetriline allamuundamine mittelineaarsetes kristallides. See seisneb valguse väikseima osakese, footoni, „poolitamisel“ kaheks madalama energiaga footoniks. Kahjuks on see meetod väga ebaefektiivne. Antud doktoritöö eesmärgiks on põimitud footonpaaride allika efektiivsuse tõstmine kasutades spetsiaalseid pinnalaineid, mis on seotud vabade elektrilangute võnkumisega metalli pinnal. Optiliste protsesside võimendamist pinnalainetega on uuritud palju ning efekti on korduvalt eksperimentaalselt demonstreeritud. Sellest hoolimata pole meile teadaolevalt uuritud pinnalainete kasutamist spontaanse parameetrilise allamuundamise võimendamiseks. Käesoleva doktoritöö raames töötati välja uued arvutusmeetodid, millega uuriti pinnalainete mõju spontaansele parameetrilisele allamuundamisele. Töö käigus võrreldi kolme eri tüüpi pinnalaineid ja kaardistati võimendustegurid, nõudmised objektile ning võimalikud protsessi takistavad tegurid. Töö eksperimentaalses osas disainiti ja ehitati goniomeetriline mõõtesüsteem spontaanse parameetrilise allamuundamise uurimiseks ning viidi läbi esialgsed mõõtmised. Doktoritöö käigus valminud arvutusmeetodeid saab ka edaspidi kasutada uut tüüpi objektide disainimeseks, modelleerimiseks ning optimeerimiseks. Töös esitatud arvutustulemused ja mõõtesüsteemi kirjeldus on oluliseks sisendiks edasisele eksperimentaalsele tööle.

•Jul 9, 2018•0 citations

Kahe osapoolega turvaline ühisarvutus: efektiivne Beaveri kolmikute genereerimine

Pille Pullonen

Töö kombineerib erinevaid ideid, et saavutada aktiivses mudelis turvalist kahe osapoolega ühisarvutust. Töö käigus defineerime Sharemindi raamistikku kaks uut turvaala. Kasutame aditiivset ühissalastust, sõnumiautentimisskeeme, aditiivselt homomorfset krüptosüsteemi ning nullteadmustõestusi. Protokollistikud jagame kahte osasse, vastavalt ettearvutamise ja töö faas. Ettearvutamise ajal valmistatakse ette juhuslikke väärtusi, mis võimaldavad töö faasis arvutusi kiirendada. Eelkõige keskendume korrutamise jaoks vajalike Beaveri kolmikute genereerimisele.

•Jan 1, 2013•0 citations

Multiparty Computations

Albrecht Beutelspacher, Klaus-Dieter Wolfenstetter, Jörg Schwenk

Vieweg+Teubner eBooks•Jan 1, 2010•0 citations

Multiparty Computations

Albrecht Beutelspacher, Jörg Schwenk, Klaus-Dieter Wolfenstetter

Springer eBooks•Jan 1, 2022•0 citations

Postkvantkrüptograafia alused NIST standardiseerimisprogrammi põhjal

Helen Tera

Tänapäeval on andmeturve paljudes valdkondades määrava tähtsusega, kuid hiljutised edusammud kvantmehhaanika valdkonnas võivad tänased interneti turvaprotokollid ohtu seada. Kuna kvantvutid on tõenäoliselt võimelised murdma meie praeguseid krüptostandardeid, tekib vajadus tugevamate krüpteerimisalgoritmide järele. Viimaste kümnendite jooksul on postkvantkrüptograafia saanud palju tähelepanu, kuid siiani pole ükski postkvantkrüptograafiline algoritm standardiseeritud ulatuslikuks kasutamiseks. Seetõttu algatati NIST programm, mille eesmärk on valida uued krüptostandardid, mis säilitaks oma turvalisuse ka kvantarvutite vastu. Käesolev lõputöö annab ülevaate postkvantkrüptograafia erinevatest valdkondadest - võrepõhine, koodipõhine, räsipõhine ja mitmemuutujaline krüptograafia - kasutades näiteid NIST standardiseerimisprogrammist. Lõputöö eesmärk on koostada ülevaatlik materjal, mis annaks informaatika või matemaatika taustaga tudengile laiahaardelised algteadmised postkvantkrüptograafia valdkonnast.

•Jan 1, 2019•0 citations
Turvaline ühisarvutus on tänapäevase krüptograafia üks tähtsamaid kasutusviise, mis koondab elegantsed matemaatilised lahendused praktiliste rakenduste ehitamiseks, võimaldades mitmel erineval andmeomanikul sooritada oma andmetega suvalisi ühiseid arvutusi, ilma neid andmeid üksteisele avaldamata. \nPassiivse ründaja vastu turvalised protokollid eeldavad, et kõik osapooled käituvad ausalt. Aktiivse ründaja vastu turvalised protokollid ei lekita privaatseid andmeid sõltumata ründaja käitumisest. Käesolevas töös esitatakse üldine meetod, mis teisendab passiivse ründaja vastu turvalised ühisarvutusprotokollid turvaliseks aktiivse ründaja vastu. Meetod on optimeeritud kolme osapoolega arvutusteks üle algebraliste ringide; praktikas on see väga efektiivne mudel, mis teeb reaalse maailma rakendused teostatavateks. Meetod lisab esialgsele arvutusprotokollile täitmisjärgse verifitseerimisfaasi, mis muudab valesti käitunud osapooltel vahelejäämise vältimise tõenäosuse kaduvväikseks, säilitades esialgse protokolli turvagarantiid. \nLisaks uurib käesolev töö rünnete uut eesmärki, mis seisneb mingi ausa osapoole vaate manipuleerimises sellisel viisil, et ta saaks midagi teada teise ausa osapoole privaatsete andmete kohta. Ründaja ise ei tarvitse seda infot üldse teada saada. Sellised ründed on olulised, sest need kohustavad ausat osapoolt tühjendama oma süsteemi teiste osapoolte andmetest, kuid see ülesanne võib olla päris mittetriviaalne. Eelnevalt pakutud verifitseerimismehhanisme täiendatakse nii, et privaatsed andmed oleksid kaitstud ka ausate osapoolte eest. \nPaljud ühisarvutusplatvormid on varustatud programmeerimiskeelega, mis võimaldab kirjutada privaatsust säilitavaid rakendusi ilma allolevale krüptograafiale mõtlemata. Juhul, kui programm sisaldab tingimuslauseid, kus arvutusharu valik sõltub privaatsetest andmetest, ei tohi ükski osapool haru valikust midagi teada, nii et üldjuhul peavad osapooled täitma kõik harud. Harude suure arvu kor-ral võib arvutuslik lisakulu olla ülisuur, sest enamik vahetulemustest visatakse ära. Käesolevas töös pakutakse selliseid lisakulusid vähendavat optimeerimist.
Kvantpõimitust loetakse kvantmaailma üheks suurimaks „veidruseks“. Üheks näiteks on põimitud valguskvantide (footonite) paarid – ühe footoni mõõtmistulemusest sõltub hetkeliselt ka teise footoni mõõtmistulemus hoolimata paariliste vahelisest kaugusest. Einstein võttis nähtuse kokku sõnadega „tontlik kaugmõju“ (inglise keeles „spooky action at a distance“) ja pidas seda liiga veidraks, et olla tõsi. Tänaseks päevaks vaadeldakse seda „veidrust“ kui kvantmaailma olulisimat omadust, seda toetavad ka paljud kvantpõimitust demonstreerivad Belli katsed, ja on asutud looma kvantpõimitusel põhinevaid rakendusi: kvantkrüptograafia, kvantarvutid, jne. Kõikide nende tulevikurakenduste eelduseks on efektiivne kvantpõimitud osakeste allikas. Põhiline meetod põimitud footonpaaride genereerimiseks on spontaanne parameetriline allamuundamine mittelineaarsetes kristallides. See seisneb valguse väikseima osakese, footoni, „poolitamisel“ kaheks madalama energiaga footoniks. Kahjuks on see meetod väga ebaefektiivne. Antud doktoritöö eesmärgiks on põimitud footonpaaride allika efektiivsuse tõstmine kasutades spetsiaalseid pinnalaineid, mis on seotud vabade elektrilangute võnkumisega metalli pinnal. Optiliste protsesside võimendamist pinnalainetega on uuritud palju ning efekti on korduvalt eksperimentaalselt demonstreeritud. Sellest hoolimata pole meile teadaolevalt uuritud pinnalainete kasutamist spontaanse parameetrilise allamuundamise võimendamiseks. Käesoleva doktoritöö raames töötati välja uued arvutusmeetodid, millega uuriti pinnalainete mõju spontaansele parameetrilisele allamuundamisele. Töö käigus võrreldi kolme eri tüüpi pinnalaineid ja kaardistati võimendustegurid, nõudmised objektile ning võimalikud protsessi takistavad tegurid. Töö eksperimentaalses osas disainiti ja ehitati goniomeetriline mõõtesüsteem spontaanse parameetrilise allamuundamise uurimiseks ning viidi läbi esialgsed mõõtmised. Doktoritöö käigus valminud arvutusmeetodeid saab ka edaspidi kasutada uut tüüpi objektide disainimeseks, modelleerimiseks ning optimeerimiseks. Töös esitatud arvutustulemused ja mõõtesüsteemi kirjeldus on oluliseks sisendiks edasisele eksperimentaalsele tööle.
Töö kombineerib erinevaid ideid, et saavutada aktiivses mudelis turvalist kahe osapoolega ühisarvutust. Töö käigus defineerime Sharemindi raamistikku kaks uut turvaala. Kasutame aditiivset ühissalastust, sõnumiautentimisskeeme, aditiivselt homomorfset krüptosüsteemi ning nullteadmustõestusi. Protokollistikud jagame kahte osasse, vastavalt ettearvutamise ja töö faas. Ettearvutamise ajal valmistatakse ette juhuslikke väärtusi, mis võimaldavad töö faasis arvutusi kiirendada. Eelkõige keskendume korrutamise jaoks vajalike Beaveri kolmikute genereerimisele.
Tänapäeval on andmeturve paljudes valdkondades määrava tähtsusega, kuid hiljutised edusammud kvantmehhaanika valdkonnas võivad tänased interneti turvaprotokollid ohtu seada. Kuna kvantvutid on tõenäoliselt võimelised murdma meie praeguseid krüptostandardeid, tekib vajadus tugevamate krüpteerimisalgoritmide järele. Viimaste kümnendite jooksul on postkvantkrüptograafia saanud palju tähelepanu, kuid siiani pole ükski postkvantkrüptograafiline algoritm standardiseeritud ulatuslikuks kasutamiseks. Seetõttu algatati NIST programm, mille eesmärk on valida uued krüptostandardid, mis säilitaks oma turvalisuse ka kvantarvutite vastu. Käesolev lõputöö annab ülevaate postkvantkrüptograafia erinevatest valdkondadest - võrepõhine, koodipõhine, räsipõhine ja mitmemuutujaline krüptograafia - kasutades näiteid NIST standardiseerimisprogrammist. Lõputöö eesmärk on koostada ülevaatlik materjal, mis annaks informaatika või matemaatika taustaga tudengile laiahaardelised algteadmised postkvantkrüptograafia valdkonnast.